| 21.06.1906 | Kirjutasid Julius Dicks, Anatoli Palibin, Dmitri Luhmanov, Artur Fröhling ja Christjan Meybaum alla palvekirjale, milles taotleti Mereministeerumilt Pärnu Purjeklubi asutamine koostatud põhikirja järgi heaks kiita. |
| 17.11.1906 | Klubi registreeriti Kubermangukantseleis. |
| 27.05.1907 | Asutamiskoosolek, esimene kommodoor Dmitri Luhmanov, sekretär Anatoli Palibin, kassapidaja C. W. Meybaum. Registreeriti 3 jahti - Nora,, Pai ja Anna. Auliikmed: sadamaülem, II järgu kapten V. N. Denissov, sadama ehituse juhataja V. P. Nazarov ja Pärnu linnapea Oskar Brackmann. |
| 28.03.1908 | Uues kommodoor William Bett, viitsekommodoor kapten Meybaum. Klubil oli 48 tegevliiget ja 5 auliiget. Auliikmeteks valiti lisaks kolmele veel Dmitri Luhmanov ja Pilar von Pilchau, Baron Exc. - Liivimaa Rüütelkonna maamarssal, Audru mõisnik. Klubis 7 alust. |
| 16.08.1909 | Esimese maja avamine |
| 1910. a. | Registreeritud 11 alust. Korraldati Balti Purjespordi Liidu lahtised võistlused. |
| 1915. a. | Põles jahklubi hoone |
| 1922. a. | Peale I Maailmasõda alustas klubi tegevust 1922. a. Nüüd olid asutajaliikmed Reinhold Pulst, Oskar Mitt ja Paul Silivelja, kes esitasid palvekirja Viljandi-Pärnu Rahukogu administratiivosakonnale. |
| 17.03.1922 | Palvekiri registreeriti |
| 1924. a. | Valmis II klubihoone |
| 30-ndad | Pootsman Üksti ehitas klubis paate. Vennad Ildid ehitasid oma töökojas kiiljahi Jan |
| 25.05. 1935 | Uuendati 1922. a. põhikirja. Klubil 53 liiget. |
| 4.-5.07. 1936 | Pärnu Jahtklubi 30. aastapäeva juubeliregatt. Klubil 58 liiget, 9 jahti, 11 mootorpaati. |
| 1939 a. | Hooaeg avati 28. mail. 8-9. juulil tähistati regatiga Pärnu Kuurordi 100 sünnipäeva. Osa võttis 11 laeva Lätist. |
| 1946 a. | Pärnul riigi piirilinna staatus, Jõge kasutasid piirivalve vesilennukid, veespordialad esialgu veel keelatud. Klubi elu taaselustamine peale vene sõjaväelaste väljakolimist klubihoonest. Sõjast olid säilinud jahid Aul, Jan, Elna, Mare ja Ave. Esialgu ühine baas sõudjatega. |
| 1951 a. | Esimene pealesõja pikem avamerepurjetamine - sihtpunkt Riia |
| 1957 a. | Põles PJL kasutuses olnud endise sõudeklubi hoone. |
| 1959 a. | Klubis 6 jahti ja 13 svertpaati |
| 1965 a. | Klubi ülemaks sai Heinrich Vellet, toodi esimesed Folkboodid ja klubi töökojas valmistati esimesed vineerist Optimistid. |
| 1967 a. | I Kihnu regatt. 18. okt. oli viimaste aastakümnete suurim torm, klubi majas 30 cm vett, Hulk varustust riknenud ja veega laiali kantud. |
| 1969 a. | I Jaan Hermani regatt |
| 1976 a. | I Sorgu regatt |
| 1976/1977 a. | Esimesed välismaa jahid peale sõda - 25 Saksa DV ja Poola jahti- need olid esimesed nn välismaa jahid peale sõda. |
| 23-30.06.1978 | Viidi läbi Rahhvusvaheline Noorte Nädal - osalejad Ungarist, Saksa DV-st, Poolast, Rumeeniast, Tšehhist ja Soomest, kokku 155 paati. Osteti esimene Carter - Vikero |
| 18.07.1981 | Põles II klubihoone ja elling |
| 1983 a. | Valmis elling. Klubis 18 kiiljahti, 24 svertpaati, 10 mootorpaati. 12-14.08 peeti eesti purjetamise 100 aastapäeva regatt, osales 62 svertpaati ja 74 kiiljahti. |
| 24.06.1988 | Esmakordselt klubi lipumastis sini-must-valge lipp |
| 02.04.1989 | Registreeritud Eesti Jahtklubide Liidus |
| 30.06.1989 | Pärnut külastas Soome jaht CYCNUS, peale 53 aastat esimene kapitalistliku riigi esindaja Pärnu Jahtklubis. Esmakordselt külastasid välismaad meie oma jahid. |
| 24. 10 1991 | Uue maja nurgakivi panek |
| 1993 | Valmis III klubihoone (praegune) |
| 1993 | I Kesknädala Ringi hooaeg |
| 1994 | Finn Gold Cup korraldamine |
| 1995 | Auliikmeteks valiti Rein Veider, Peeter Sõber, John Jansson, Rauno Alatalo ja Jaak Paulberg. |
| 1998 | I Watergate regatt |
| 2002 | I Salacgriva regatt |
| 2003 | Auliikmeteks valiti Kalju Abel, Ants Vesilo, Viktor Feofanov |
2004 sept. | Jahtklubi külastas Astrid Meybaum de Tomasich - asutajaliikme 1906 aastal Christjan Meybaumi lapselapselaps oma perega Argentiinast |
Avamereregatt
Svertpaatide regatt
Kesknädalaring
Jahtklubi üritus